Alanud on uus sügisene vaikelu ja sel sügisel on kahjuks mitme taimega üle ootuste halvasti läinud. Siiani oli õnn mind ilmselt soosinud, sest isegi viletsas olukorras saabunud taimed said üles turgutatud, aga sel sügisel on mitmega läinud teisiti. Esiteks muidugi see õnnetu Cattleya dayana, kes imekiiresti musta mädaniku käes hääbus. Kuna see on üks ilusamaid katleialisi ja otsisin just antud värvivarianti, siis üritan ilmselt kevadel järgmise taimega katsetada. Kahju on ikkagi.
Teine kaotus on seekord Phalaenopsis violacea x finley, kes vähem kui aasta tagasi küll napilt mädanikust eluga pööses, kuid sel aastal uuesti samale probleemile ala vandus. Jätsin ta esialgu ümber istutamata, kuigi eelnev mädanik osaliselt juured hävitas. Seejärel tegeles ta õitsemisega ja ei tahtnud segada, sest allejäänud juured paistsid läbi poti seina üsna rahuldavas seisus olevat. Sügis tõi kaasa ootamatu lehtede kolletamise ja hirmsa kahtluse ajel võtsin ta potist välja. Juured olid siiski hävinud, läbi poti paistev roheline oli juurte kaugeim osa. Asusin päästma, aga selgus, et sisimas oli mädanik taas tööd tegemas ja ilmselt on tegu juba kaotatud võitlusega. Jällegi on tegu minu jaoks huvipakkuva taimega ja tõenäoliselt hangin võimaluse avanedes uue isendi. Masendav siiski.
Pilt tehtud mõned päevad tagasi ja näha on kahe vanema lehe kolletumine. Tänaseks on järele jäänud väikseim leht, millel on ilmselged mädanikutunnused. Kahjuks pole sel patsiendil enam elulootust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar