pühapäev, 25. september 2016

Üksik sabatäht

Augusti alguses saabunud Angraecum didieri tuli koos väikese anonüümse nupsuga. Esialgu arvasin, et sealt on tulemas uus külgvõrse, aga ootamatult avastasin umbes nädal tagasi, et nups on hoopis õiepungaks arenenud. Õis ise on nagu mitmetel Angraecumitel ikka, selline üksik pika kannusega sabatäht. Lõhna osas ei oska kommenteerida veel - ühest küljest takistab hindamist minu süvenev nohu, teisest küljest on aga võimalik, et täna ongi veel liiga vara mingit selget aroomi oodata. Kogemused näitavad, et orhideeõitele kipub lõhn paaripäevase hilinemisega jõudma.

Edit: Lõhn saabuski üsna varsi ja oli esialgu harjutamtult intensiivne. Meespoole hinnangul meenutas see nõukogudeaegset hambapastat, mulle jälle guaššvärvide ja mingi lillelõhnalise kodukeemia sümbioosi, mis ei olnud küll kohutavalt halb, aga ikkagi huvitav ja kuidagi lille kohta harjumatult keemiline. Õnneks jätkus seda aroomi intensiivsemalt vaid loetud õhtutundideks - päeval ja enamik ööst ei ole lõhnast, nagu öeldakse, haisugi. Mõni ööpäev vanal õiel juba enamik lõhnast hajus ja järele jäi pigem lahja lillelõhn väikese keemialisandiga.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar