Vanda

Veidi planeerimatult sai minust eile vandaomanik. Kui pikalt seda lõbu täpselt olema saab, näitab ainult aeg, sest tegemist on ühe väikese õnnetu vandalapsega, kelle ellujäämise nimel tuleb esialgu siiski omajagu pingutada ja võit ei ole sugugi garanteeritud. Kodanik on muidu täiesti tundmatu ja tema tulevase suuruse või õite värvuse osas puudub mul igasugune ettekujutus. Üldine seisund ei ole kiita - lehed krimpsus ja lõdvad, kohati kolletunud, kuivanud ja vigastatud. Ühtegi täiesti tervet ja korralikku lehte ette näidata pole. Positiivse poole pealt on eksponeeritav üks elus juur (pildil see heledam pruun, mis otse taime tüvelt algab). Mina saan pakkuda omalt poolt soojust, valgust ja niiskust. Vaatame, mis välja tuleb.

Kõigepealt sai kodanik sooja dušiga üle loputatud ja jätsin ta vannituppa tagurpidi asendisse nõrguma. Loodetavasti aitab see veidi esmaabina lehtede turgorit taastada. Edasi hakkab olema kindlasti igapäevane lehtede niisutamine, lisaks saab vett elusa juure kaudu. Temperatuur on mul õnneks toas piisav, et vajalikku soojust pakkuda. Plaanin ta panna vähemalt hetkel lisavalguse alla ja kui ta kevadeni välja veab, siis kolin ümber lõunapoolsele aknale koos teiste valguslembidega. Mõtisklen veel hetkel õhuniiskuse teemal. Kõrgem õhuniiskus aitab vähendada veekadu lehtede kaudu, mis dehüdreerunud taime puhul oleks väga tervitatav variant. Tervenisti väikesesse klaasvaasi panemiseks on ta veidi liiga suur. Teine võimalus oleks minikasvuhoone, kus saab vajadusel hoida õhuniiskust stabiilselt üle 70%, aga mis võtab aknalaual jälle üsna palju ruumi, st osa taimi tuleb ruumi tegemiseks mujale kolida. Võimalik, et minikasvuhoonest saab siiski taaskord hospital.

Edit: Otsus tehtud ja minikasvuhoone üles seatud. Sisuks traditsiooniline lahendus - karbike kergkruusaga, alla tilk vett niiskust andmas ja kruusa peale taimehakatis. Hetkeseisuga temperatuur 24C ja õhuniiskus 75%. Planeerin vähemalt paar-kolm kuud sanatooriumitingimusi pakkuda ja siis vaatan edasi.