Esimesena saabus Paphiopedilum praestans, keskmist kasvu ja soojalembene veenuseking, kes kolis minu juurde kaas(orhidee)haige juurest. Tuli nii-öelda soojale maale elama, kuna eelmine kodu võis olla talle natuke liiga jahe. Loodetavasti talle minu kodune soojus (heh-heh!) sobib ja kooselu laabub.
Taim ise näeb küll elujõuline välja. Igaks juhuks sai ümber istutatud veidi jämedamasse substraati, kasutasin jälle DCM-i. Juured olid täiesti olemas, üldse ei kurda, eemaldasin ainult paar surnud juurekest. Lehtedel on natuke plekke, aga praegu midagi ei tee, lihtsalt jälgin.
Ja juba ümber istutatuna.
Teine veenuseking tuli jälle Jardinist. Nimelt selgus, et seal on kuni märtsi lõpuni õhtustel aegadel orhideed soodushinnaga ja tõin ära siis selle taime, mille näitusel ostmata jätsin. Ei raatsinud tookord nii palju kulutada ja hästi tegin, praegune soodushind tuli ikkagi omajagu odavam. Samas neid veenusekingi, mis näituselt soetatud sain, enam Jardinis polnud, seega igati hästi läks.
Esitlen - Paphiopedilum Maudiae "Femma". Väga kena hübriid, vanemateks Paphiopedilum callosum ja Paphiopedilum lawrenceanum. Registreeritud juba aastal 1900, aretajaks ja registreerijaks Charlesworth Ltd.
Juuri põhimõtteliselt oli, kuigi mitte palju. Eemaldama ei pidanud õnneks midagi. Ümber istutatud DCM substraati.
Juuri põhimõtteliselt oli, kuigi mitte palju. Eemaldama ei pidanud õnneks midagi. Ümber istutatud DCM substraati.
Mulle väga meeldivad Maudiae elegantse joonega õied!
Aga tegelikult on isegi raske öelda, mis on kaunim - kas see rohekas õis või imeilusa mustriga lehed? Peaks ju ilmselge olema, miks ma ei saanud seda taime ostmata jätta.
Jaa, see on ikka väga tõsine ja ravimatu haigus, mis pigem süveneb, kui leevendub... :P Mul ka üks Femma-taoline isend kodus olemas. Võiks uuesti õitseda ka ainult... :(
VastaKustuta