Halb õnn ja loll pea

Tõstsin minikasvuhoone mõned päevad tagasi lõunapoolse akna lähedalt kummutilt idapoolsele aknalauale, ikka lootuses elanikele rohkem valgust võimaldada, kuna kummutil on nad tegelikult suhteliselt hämaras. Loomulikult ei arvestanud ma sellega, et äkiline ja suurekaliibriline valgutingimuste muutus ei pruugi kõige parem idee olla. Samuti selgus, et minu idapoolse aknani jõudev päikesevalgus on piisav, et taimi korralikult kõrvetada. Kahe teguri koosmõjul kõrbesid kaks kuukinga korralikult ära. Täna eemaldasin Arlekiin2-l osaliselt kaks lehte ja Tundmatu nr4 lehtede seisund pole ka just kiita, aga tema osas olen veel ootel. Rääbik, kes sai enne intsidenti toakasvuhoonest aknalauale kolitud, sellest katastroofist küll pääses aga hämarast tugeva valguse kätte asumine on ka talle jälje jätnud - uusim leht on keskossa selgelt liialt päikest saanud, õnneks päris põletust veel näha ei ole. Hea õppetund - vähese valgusega harjunud kuukingi peaks tugevama valgusega kasvukohta ettevaatlikult sobitama. Järsu muutusega ei pruugi taim hästi toime tulla.