Pärast igavikulist vaikust...

 ...ärkas Okasroosike korraks üles ja pööras teise külje. 

Tõestuseks, et mul mõned orhideed ikka veel on, tegin mõned pildikesed. 

Cattleya (end. Laelia) alaorii. Nagu ikka, järsku tekkinud üllatusõis, mis ka kiiresti hääbub. 

Cattleya cernua. Pisike tumepunane lilleke. 

Täitsa nimetu, ent sentimentaalsetel põhjustel säilitatav kuuking. 

Teine nimetu. Või õigemini registreerimata hübriid, levitatud on tead nii 'Flower Pearls' kui ka mõne muu nime all. Mulle meeldivad need vahukommiroosad väikesed õied. Lehed on allküljelt purpurlillad ja noortel lehtedel on nähtav tähniline muster. 

Phalaenopsis 'Anna Larati Soekardi', ilus nagu alati. 

Phalaenopsis lueddemanniana. Üks lõhnavatest kuukingadest. 

Paphiopedilum 'White Lady'.

Paphiopedilum delenatii alba. 

P. 'White Lady' ja P. delenatii alba ühispildid. 

Õied

Natuke õisi aknalaualt. :)

Täpik ajab vanadelt vartelt järjest uusi nuppe.

Kollakasroosa minimõõduline.

Little Lady jätkab samuti vanadelt vartelt.

Tumeroheline. Tema õied pleegivad järjest heledamaks.

Bulbophyllum pulchellumil on samuti uus õis oma üürikest ilu presenteerimas.

Paar kuukingaõit

Tedretähniline on nüüd kõik kolm õit lahti teinud ja pildistasin need kenasti üles. Viimasel pildil on punane ja töntsakas huul hästi nähtav, samuti see, kuidas lõug tahaks justkui vägisi karvaseks minna.

Tumeroheline avab samuti järjest uusi õisi. Põhivärv pleekub suhteliselt kiiresti ja nüüd ma hakkan aru saama küll, miks mul mälus nendega seoses justkui kreemikas toon oli. Huule toon on täiesti võluvalt neoonlilla.

Kolmas advent

Self-note: Täpik ja Arlekiin said ümber istutatud. Arlekiinil juured ok, Täpikul veidi kehvem, aga ei midagi hullu.

Selgunud on Tundmatu nr2 tõeline olemus - tegu on valgeõielise miniga. Kuna mul täpselt samasuguste õitega minikuuking on juba olemas, siis ilmselt üks neist hakkab mingil hetkel endale uut kodu otsima. Õie kasvatas ta endale miskipärast nõnda, et see uudistab maailma mitte otse, vaid küljega. Pildimaterjali tuleb kah.

Esimene alustas taas õitsemist. Ühe õie pingutas avada ja seejärel otsustas pungad üle ühe ära kuivatada. Miks nõnda, ei oskagi öelda, aga kahtluse all on (taaskord) õunad - ka Arlekiin otsustas õied maha lasta ja üksikuid õisi puistasid ka teised õitsejad.

Mini Mark jätkab õievarre kasvatamist.

Väike kollane kasvatas samuti vana õievarre otsa paar uut. Selliste vanade varte otsa kipub sageli vimkaga õisi juhtuma, nii on ka temal üks õis hoopis isemoodi - miskipärast on kaks kroonlehte arenemata jäänud. Uus õievas on samuti juba sirgumas.

Prisma imeloom hakkab ilmselt oma eksistentsi lõpetama. Oma terminaalse õievarre tõttu ta edasi kasvada ei saa ja nüüd hakkavad vanad lehed surema, uusi aga juurde ei tule. Kahju, mulle ta õite värv ja kuju hirmsal kombel meeldib.

Table Dance jätkab vapralt õitsemist.

Täpikul on huvitavad õied. Ühel pool ühtlaselt täpilised, teisel pool on värv veidi laiali määritud.

Lõpuks sain uue tulija ka üles pildistatud, küll praegusel hetkel õietuna. Tutvustan - Tumeroheline.

Sügiskokkuvõte - marketiminid

Samuti enamik koosseisust tänase seisuga ümber istutatud. Juured kenad, kurtmiseks põhjust ei leia. Üks uus tulija on samuti.

• Helelilla triibik - lõpetas mõnda aega tagasi suvise õitsemise, täna lõikasin lõpuks õitetu varre maha. Nüüd tegeleb lehe kasvatamisega. Sai numbri võrra suurema poti, kuna juured ei mahtunud enam vanasse ära. 

• Kollakasroosa - vahepeal kippusid lehed heledamaks minema, sai ka liialt päikest. Tundub, et nüüd on kosumise aeg. Tema vajas juba ammu ümber istutamist. Juured on kenad ja neid on palju. Uus leheke samuti tulemas. Õitsemises peab juba mõnda aega pausi, aga arvestades selle aasta kesiseid tingimusi, siis anname andeks. 

• Punane triibik - tegeleb lehe kasvatamisega ja juurte tekitamisega. Sai täna ka suurema poti uueks koduks. Õitsemises on pausi pidanud. 

• Põõsas - on hakanud laiutama ja uued lehed on suuured. Tundub, et tema küll minimõõtu jääda ei plaani. Põõsa kolme hirmpika juurega laps sai täna eraldatud ja omaette elamisse kolitud. Põõsas ise sai samuti uue ja suurema elamise, uusi juuri on metsikult ja neist suur osa edenes juba üle vana poti serva. Lapsele leiame tulevikus uue kodu.

• Tundmatu nr.1 ja Tundmatu nr.2 - on jätkuvalt tundmatud. Õitseda pole kumbki suvatsenud, küll aga panustavad lehtedele ja juurtele. Võimalik, et vajavad lihtsalt kosumisaega, aga tahaks ikka teada, kellega tegu on. Muidu on väljanägemiselt kabedad mõlemad. 

• Valge mini - samuti kosub, kasvatab juurekesi ja tunneb ennast niisama mõnusalt. Õitsenud rohkem ei ole. 

• Tumeroheline - on selline hästi tumedate kõvade ja terva otsaga lehtedega kuukingaline - vist, täpselt ei teagi, aga lehti igal juhul kasvatab külge rohkem kui enamik kuukingi. Õied peaksid olema väiksemat sorti ja kreemikad, kuid neid on ühel harul jälle palju. Algne taim kuulub mu emale, kes sai selle kunagi kingituseks ja ma olin poegadele juba üsna kaua hammast ihunud. Sobiv hetk saabus suvel, kui ema oli lõpuks oma oskusliku kastmisega enamikust substraadis olevatest juurtest lahti saanud ja taim hakkas veepuuduses lehti krimpsutama (sooks muutunud substraadis olevad juured olid lõpuks surnud ja potist välja kasvavaid juuri ema ei kastnud). Mina hõõrusin rahulolevalt käsi kokku ja alustasin päästemissiooniga. Kuna potis oli tegelikult kolm taimekest, siis eraldasin ka endale ühe ja tassisin koju. Uus substraat, seni potist väljaspoole suundunud juured said kenasti potti juhitud ja nädalaga olid lehed jälle kenad, pringid ja läikivad. Uued lehed ja juured kasvavad. Kuna osa vanadest juurtest siiski hukkus (oodatavalt), siis plaanin enne talve veel ümber istutada. Õitsemiseni läheb arvatavasti aega.