Sellistena siis saabusid. Vasakul Cattleya walkeriana ja paremal Laelia alaorii.
Kõigepealt said mõlemad natuke vannis mõnuleda, seejärel istutasin ümber, nagu mul juba kombeks on. Mõlemad said 8cm potid ja substraadiks Kekkilä, kust peenike pudi välja sõelutud. Vana substraat oli muidu üsna korralik, aga juurte vahelt nokkisin hoolega porolooni ära.
Laelia alaorii on siis see kodanik, kelle osas ma juba mõnda aega olen silmad lahti hoidnud ja Lucke lehel antud liiki märgates enam pikka mõtlemist ei olnudki. Tal on üsna omapärase kujuga õis, mis ei avane laialt, vaid jääb natuke tulbilikult nupukeseks. Mõnedel kloonidel väidetavalt ei avane isegi see vähene korralikult, loodetavasti minu taimel sellega probleeme ei ole, aga eks see selgub tulevikus. Taim ise osutus väga reipaks, lehed pringid ja bulbid samuti. Vanemate bulbide juurtest oli osa surnud, aga uuematel olid see-eest rammusad juured all. Üldiselt väga kena noor taim, olen päris rahul.
Teine taim kannab täpsemat nimetust Cattleya walkeriana var semi-alba 'Water'. See väiksemat sorti katleialiik oli mulle varasemalt silma jäänud, aga tahtsin kindlasti semi-alba varianti, mitte tavalist lillat õit. Walkeriana omapäraks on huvitava kujuga huul ja ma kuna olen praegu täitsa katleiade lainel, siis ei saanud võimalust kasutamata jätta. Taim ise on kehvemas seisukorras kui teine, ainult kolm bulbi ja needki krimpsus. Juurtega pole samuti lugu kiita ja sellel lisaks suutsin lahtipakkimisel ühe areneva bulbi pooleldi ära murda. Õnneks on paar uue juure otsakest juba kasvamas ja üks terve uus võrse on samuti sirgumas, seega vast tuleme toime. Kuigi vanad juured olid kõik surnud, siis jätsin osa neist alles - ankruna kasutamiseks. Nende abil püsib taim kindlamini potis, kuni uued juured kasvavad.
Uutes pottides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar