pühapäev, 8. märts 2015

Järgmised veenuskingad. Vol2.

Paar pilti päevavalges ka, näeb reaalset värvust veidi paremini.




Ja lisaks üks boonus - Brassia hübriid sai eile ümber istutatud, kuna tahtis juba potist välja ronida. Peaaegu juuretuna ostetud ja seetõttu ka peaasegu maha kantud taim veidi enam kui aasta hiljem:


Vana pott 12 cm, uus 15 cm ja sinnagi oli mahutamisega veidi keeruline. Samas 17cm pott jäi esialgu veidi suureks. Eemaldasin ka kõige vanema ja lehetu juba koledaks tõmbunud bulbi, kuna see oleks istutamisel nagunii substraadi alla jäänud.

laupäev, 7. märts 2015

Järgmised veenusekingad

Loomulikult oli mul orhideenäitusele minemisel ka hämaramad (loe: ahnemad) kavatsused kui ainult kenade taimede kaugelt imetlemine. Mul oli kindel plaan sealt võimaluse korral üks (ÜKS!) veenuseking koju lohistada. Mõeldud tehtud, valisin näitusel kohe ühe toreda kodaniku välja.
Selleks osutus Paphiopedilum Pinocchio, kena hübriid sellistelt vanematelt nagu Paphiopedilum glaucophyllum ja Paphiopedilum primulinum. Kaalusin tegelikult kahe variandi vahel, aga Pinocchio oli lihtsalt nii omapärase õiega, et ei saanud võtmata jätta. Tema oli mulle juba varasemaltki silma jäänud. Enne näituselt lahkumist käisin veel siiski müügileti ääres kiibitsemas, see teine veenuseking ei andnud ikka asu. Lõpuks hakkas vist meespoolel hale ja nii tuli meiega koju veel teinegi kodanik - Paphiopedilum (Maudiae) Black Jack. Mis seal salata - tumedat tooni maudiae-tüüpi veenusekinga olin ma juba mõnda aega ihalenud ja seda ma õigupoolest sealt näituselt otsima läksingi.

Kodus seisin silmitsi tavapärase dilemmaga - kas istutada kohe või oodata? Pealiskaudne sorkimine Black Jacki potis tõi nähtavale teo ja mingit sorti hulkjalgse eluka. Selge, tegutsen kohe. Õngitsesin kodanikud pottidest välja. Black Jack küll ei hiilanud juurte rohkusega, kuid eemaldada ka midagi polnud. Läks väiksemasse potti või õigemini ühekordsesse joogitopsi. Pinocchio juured olid igati heas korras ja läks sama suurde potti, kuid sedapuhku läbipaistvasse.

Nüüd vaatame, kuidas kodanikud kolimisse suhtuvad - kas õied jäävad või lähevad...

Black Jack
Pinocchio
Ilupildid ka. Kõigepealt Paphiopedilum Pinocchio.



Paphiopedilum Black Jack.



Tartu Botaanikaaia kevadine orhideenäitus

Muidugi ei suutnud ma sealt eemale hoida. Kuigi Tallinna suure sugulasega ei anna võrrelda, on siiski vahva, et selline tore üritus meilgi aset leiab. Otse loomulikult ei saanud ma sealt ilma orhideedeta tulema - samal ajal näitusega pakub Jardin erinevaid taimi müügiks. Aga sellest järgmises postituses... Järgnevalt aga mõned fotod sündmuspaigalt.

Esindatud olid vandad.




Tilluke miniontsiidium (Oncidium Lemon Surprise) jäi pildil kahjuks veidi udusena.


Ja sama juhtus ka reipalt kollase Odontocidiumiga.


Paphiopedilumite hulgas paistis suurusega silma ameerika hübriid.


Kuukingad.



Hiiglasliku valge õiega Phalaenopsis Frozen Polaris.


Mõned tsümbiidiumid.



 Ja väikesed vaprad masdevalliad.




Erakollektsioonidest pärit taimed olid samuti hindamiseks väljas.


neljapäev, 5. märts 2015

Mahub, mahub...

Õhtune poeskäik lõppes jälle uue jorjeni koju tassimisega. Seekord küll abikaasa soovil. Konsumist ja täpiline, Nurmiko kasvandik. Õige päritolumaa, nagu marketihübriididel enamasti, Holland.



Note: Moosinägu sai ümber istutatud, juured korras. Eemaldasin kaks kõige vanemat alumist, mis olid veidi koledad. Uus pott nr.15.

pühapäev, 1. märts 2015

Kuukinga istutamine

Kevad on saabumas ja hakkan vaikselt oma orhideesid ümber istutama. Uue elamise saavad kõik, kes seda vajavad - kas on vana pott väike, substraat vananenud või tundub, et kodanik ei tunne ennast miskipärast vanas kodus hästi. Minid said enamasti juba sügisel ümber istutatud, seega neid praegu ilma tungiva vajaduseta segama ei hakka. Täna võtsin käsile Väikese Kollase, kelle juured enam vanasse potti ei tahtnud ära mahtuda ja kaks ära õitsenud mini, kes alles hiljuti poest saabusid ja siiani ümber istutamata olid.
Istutamisega tegelen enamasti siis, kui selleks vajadust on. Kuukingade puhul ei võta ma seda mitte iga aasta ette, sest kui vajadust ei ole, siis milleks taime traumeerida. Küll aga peab kindlasti ümber istutama taimed, kellel on nähtavaid probleeme - ei mahu potti ära, substraat seenetab, hallitab, on halva lõhnaga või lihtsalt pudedaks muutunud, juured on mädanenud. Ka potis vohav vetikas on selgeks indikaatoriks, et on aeg muutusteks. Mina eelistan kõik värskelt saabunud taimed kiiremas korras endale sobivasse substraati ümber tõsta. Kogemus on näidanud, et vähemalt minu taimede puhul on sellest olnud pigem kasu kui kahju - istutamisel on välja tulnud nii juureprobleemid kui taimega kaasa reisinud parasiidid. Samuti oskan tuttava substraadiga taime paremini kasta. Soovitatav on küll istutamisega tegeleda siis, kui taim on kasvufaasis (aktiivsed juured) ja ei õitse, üritan seda soovitust ka enam-vähem järgida, kuid päris rangelt sellest kinni ei pea. Õnneks kannatavad kuukingad ümber istutamist väga hästi, olen ka õitsevaid taimi ümber tõstnud ja sellest ei ole probleemi olnud. Kui kiiret ei ole, võib muidugi oodata õitsemise lõppu. Kui aga on tegemist abi vajava taimega, siis pigem kaotada õied, kui terve taim.
Kuukinga istutamine on tegelikult imelihtne.
Kõigepealt peaks käepärast olema sobiva suurusega pott. Suurus on oluline, liiga suures potis taime on lihtne üle kasta, mille tagajärjel juured hävivad. Paras pott on selline, kuhu mahuvad sisse taime juured ja natuke substraati ka vahele. Poti suurus valitakse alati juurte ja mitte taime enda suuruse alusel. Kui kuuking on suur, aga juuri vähe, siis on õige võtta väike pott, isegi kui see taime enda suurusega koos tundub natuke naljakas. Kui väikese potiga suur taim ei püsi tasakaalus, siis võib abiks võtta raskemat sorti ümbrispoti.
Poti materjal ei ole enamasti väga tähtis. Võib kasutada nii plastikust kui savist potte. Kuigi kuukingad ei vaja tingimata läbipaistvaid potte, siis on nendega tunduvalt lihtsam majandada - juurte olukord on läbi poti kergesti nähtav. Savist potid on kallimad ja nende seest on hiljem taime keerulisem kätte saada - kuukinga juured haakuvad kergesti poorse materjali külge. Enamik kasvatajaid eelistab läbipaistvast plastikust potte ja ka minu kuukingad kasvavad just nendes. Vältima peaks taime istutamist klaaspottidesse - nendes hakkab kuukinga juurtel talvel kergesti külm ja taim võib saada kahjustada. Küll sobivad klaaspotid kenasti ümbrispottideks.
Lisaks potile on vaja substraati, mille sisse taim istutada. Kuukingad on epifüütsed ehk puudel kasvavad taimed, mistõttu kuuking ja muld omavahel kokku ei käi. Kuukingale sobiv elukeskkond on õhuline substraat, mis enamasti koosneb männikoorest ja lisanditest ning laseb taime juurtel hingata. Seetõttu on ka nimetus "orhideemuld" tegelikult üsna eksitav, sest mullaga tegemist ei ole. Kuigi tõesti, mõni odavam substraat kipub mulda meenutama, aga sellist istutusmaterjali soovitan võimalusel vältida. Substraadi valik oleneb sellest, kuidas taime hooldama hakatakse. Helde käega kastjatel võiks olla suurematükilisem substraat, harvem kastetavatel taimedel jälle peenematükilisem, mis hoiab paremini niiskust. Mina kasutan põhiliselt männikoort, suurematel kuukingadel suuretükilist ja minidel peenemat. Poti pinnale lisan veidi turbasammalt, mis aitab niiskust hoida ja toimib samal ajal filtrina, imades endasse kastmisveest ja väetisest pärinevaid sooli. Substraadi valimisel võib olla üsna loominguline, kasutatakse veel kergkruusa, korgitükke, penoplasti, söetükke jne, Peamine, et valitud segu sobiks edasise hooldusega. NB! Turvast sisaldavad segud on tugevalt niiskust siduvad, mistõttu peab kastmisega olema ettevaatlik. Mina selliseid segusid pigem väldin. Meie poodides leitavatest sobivad kõige paremini DCM ja Kekkilä. Suurematükilise ja sõredama segu saamiseks sõelun enne potti panemist neist peenema pudi välja.
Enne istutama hakkamist kastan taime korralikult läbi, vajadusel jätan natukeseks likku. Vett täis juured on elastsemad ja saavad istutamise käigus loodetavasti vähem viga. Ka on soovitatav substraati enne vees leotada ja lasta siis enne istutamist natuke taheneda. Olen vahel istutanud kuiva substraadiga ja kastnud kohe istutamise järgselt, seejärel kastmisega veidi vahet pidades. Üldiselt soovitatakse pärast istutamist kastmisega ettevaatlik olla - vigastatud juured võivad kergemini mädanema minna. Olen teinud nii ja naa, mõlemat pidi on õnneks läinud.

Väike Kollane enne kastmist ja istutamist. Ma lootsin küll istutamisega oodata, kuni ta õitsemise lõpetab, aga minu kannatus katkes enne. Ma nimelt ootan seda õitsemise lõppu juba ligi aasta, kui vanad õied närbuma hakkavad, on juba uus õievars püsti. Seega otsustasin, et aitab küll ja kodanikul on aeg kolida!


Juured kastetuna. Elusad juured kenasti rohelised, kuivad juured kollakad-pruunikad. NB! Valkjad-kollakad juured poti sees ei pruugi olla surnud - kui need on tugevad, mitte lödid, siis on need täiesti elusaid ja toimivad. Ilma valguseta juured ongi heledad, roheliseks muutuvad need, mis valgusega kokku puutuvad.


Pilt poti põhjast ka - juured vonklevad laia maailma avastama.


Juurte tervena kätte saamiseks pidin poti kääridega katki lõikama. Siin on jälle üks hea põhjus, miks kasutada plastikpotte - need ei ole kallid ja pole kahju neid ära lõhkuda.


Juured on korralikud. Esimesel pildil juurepall, vana substraat on ettevaatlikult eemaldatud. Surnud ja kuivanud või mädanevad juured tuleb ära lõigata. Väikese Kollase juured olid eeskujulikud, palju ära võtta ei tulnud. Lõikekohad raputasin kaneeliga üle.




Edasi tuleb taim sobiva potiga ühendada. Poti põhja võib panna drenaaziks suuremaid kooretükke, vahtplasti, kergkruusa vms. Mina olen laisk ja täidan poti lihtsalt koorega. Kuna kasutan suuretükilist ja väga õhulist substraati, kastmisalusele vett ei jäta, siis saame ilma drenaazita hakkama. Taim oli enne 12cm potis, uue poti läbimõõduks on 15cm. Väiksemasse tema juured lihtsalt ei mahtunud. Paigutasin ta kenasti potti, ettevaatlikult juuri kaasa aidates.


Edasi tuleb see võibolla kõige keerulisem osa - poti täitmine substraadiga. Kui juuri on vähem või substraat peenetükiline, on seda lihtsam juurte vahele sättida. Mina lisan substraati jupphaaval ja loksutan-koputan seda siis allapoole, enamasti vajub see nõnda toimetades küllaltki kenasti taime juurte vahele. Vajadusel aitan õrnalt sõrmega kaasa. Kui juurte ja substraadi vahele jääbki õhutaskuid, siis kuuking ei pahanda - rohkem õhku ongi parem ja õige pea on need tühimikud sobiva hoolduse korral uusi juuri täis kasvanud. Ja ongi kõik! Kastmisega tuleb nüüd olla natuke aega ettevaatlik, et viga saanud juured saaksid paraneda. Mina püüan kohe pärast istutamist mitte taime kasta, tehes seda alles 3-5 päeva pärast.


Järgmisena võtsin käsile minid. Eile kastetud ja alles niisked, uuesti kastma ei hakanud. Istuvad mõlemad samblas.



Kasvandustes elavad noortaimed sambla sees, aga kodustes tingimustes on neid seal väga lihtne üle kasta. Ka kipub sammal kiiremini vananema ja seda peaks vahetama. Mõistlikum on sammal õhulisema substraadi vastu vahetada. Teisel pildil on näha vananenud ja vetikane sammal, mis on hakanud juba koledaks minema.



Eemaldasin mõlema taime küljest kogu sambla. Juured olid mõlemal eeskujulikud, eemaldada tuli ainult üksikud koledad juureotsad. Järelikult ei ole neid eelnevalt üle kastetud, vaid mõlemad on olnud kenasti hooldatud. Ühe taime samblapalli seest tuli ka porolooni välja, mida samuti kasutatakse noortaimede kasvupinnasena. Sammal ära nokitud, pesin juured kenasti sodist puhtaks. Esimesel pildil on näha, kui palju potis sammalt oli võrreldes taime juuremassiga. Teisel pildil puhtad taimed.



Edasi jälle tuttav teema - taimed sobivatesse ehk võimalikult väikestesse pottidesse. Sedapuhku mahtusid mõlemad tagasi oma pottidesse. Kuna tegu on tõesti väikeste taimedega, siis kasutasin peenematükilist substraati kui suurema kuukinga puhul. Koputasin-loksutasin selle samamoodi ettevaatlikult juurte vahele. Substraadi pinnale sai lisatud turbasammalt, et niiskust hoida. Väikesed potid kipuvad muidu väga kiiresti läbi kuivama.
Piltidel minid potte proovimas ja seejärel juba substraadiga täidetud pottides. Nüüd veidi aega kohanemiseks, samamoodi veidi ettevaatust kastmisega ja muud keerulist polegi. Läksid tagasi aknale kevadeks valmistuma.




esmaspäev, 23. veebruar 2015

Bulbid!

Kollane Oncidium hakkab jalgu alla võtma. Nimelt on ta asunud uut bulbi kasvatama, aga kus uued bulbid, seal ka uued juured! Mäletatavasti osutusid Oncidiumi juurekesed ümber istutades üsna kehvadeks. Kastnud olen teda tunde järgi, olen üritanud mitte lasta päris läbi kuivada, aga ka mitte liigselt niiskena hoida. Enamasti on saanud vett umbes kolm korda kahe nädala jooksul, kuna on peenematükilises substraadis (hoiab paremini niiskust). Eile julgesin ka lahjat väetiselahust anda, kuna uus bulb koos juurtega aktiivselt kasvamas.

Oncidium kasvatab uut bulbi

Kambria tunneb ennast samuti hästi, kasvatab kahte uut bulbi. Aga temal polnud ka varasemalt häda midagi. Kastnud olen samuti kui Oncidiumi, väetiseportsu sai eile kah.

Brassia hübriidi kõige vanema ja väiksema bulbi lehel on aeg otsa saanud, nüüd on ta kollane ja ilmselt varsti eemaldub. see-eest kasvab uus ja suur bulb võimsalt. Temal läheb endiselt hästi.

Bulbophyllum nymphopolitanum tegeleb samuti uue bulbi meisterdamisega. Leht on juba suur ja bulbki hakkab kenasti kuju võtma. Pott on juuri täis ja võib öelda, et vist oleme headeks sõpradeks saanud.


Enamik taimi said seoses aktiivse kasvu alustamisega esimesed väetiseportsud kätte. Kuna ma selles osas olen pigem ettevaatlik, siis tegin soovitatust poole lahjema lahuse, see-eest tõenäoliselt annan veidi tihedamini. Tegelikult mõtlesin teha edaspidi umbes neljandiku võrra lahjema lahuse ja selle asemel, et kord kuus kasta, lisada seda väikses koguses igal teisel või kolmandal kastmiskorral (minu taimede puhul siis umbes kord nädalas). Nii püsiks taimeni jõudvate toitainete voog väheke ühtlasem. Kasutan DCM vedelat orhideeväetist. Pudelis haiseb küll nii, nagu oleks kass seal asjal käinud, aga potid õnneks tuntavalt lõhnama ei hakka.

Minu kõige pisem, Phalaenopsis Partris, on hakanud samuti hooga lehte kasvatama. Talv oli ilmselt tema jaoks natuke raske, kuid ta on siiski väga vapper olnud. Pean plaani, kuidas tema elu veidi mugavamaks teha - tõenäoliselt tahaks ta kõrgemat õhuniiskust. Kuigi ta saab teiste taimede vahel hakkama, võiks talle ehk mingi niiskust hoidvama keskkonna tekitada. Mõtlen klaasvaasi või minikasvuhoone peale. Ainlt, et kuhu ma selle küll mahutan...


laupäev, 21. veebruar 2015

KS Evergreen

Täna lisandus seltskonda veel üks vahva kuukingahakatis. Aitäh, Jaana, selle toreda keiki eest! Nimeks on temal KS Evergreen ja ta on üks neist, keda ma olen varasemalt selle pilguga vaadanud, et võiks endalgi kodus olla. Kahjuks ei ole enam neid kuskil saadaval olnud või pole mina vähemalt näinud.
Keikil olid üllatavalt pikad ja tugevad juured, mille potti saamisega ma pidin päris vaeva nägema. Või peaks alustama sellest, kuidas ma kodus avastasin väikeste pottide osas kohutavaid puudujääke. Ühesõnaga peab väikseid potte kindlasti juurde muretsema, kuna kaks samblas istuvat mini ootavad samuti ümber paigutamist. Praegu lahendasin asja nii, et Põõsa väiksemate juurtega keiki sai KS Evergreeni kasuks oma potist välja võetud ja madalamasse Tere kohupiimadesserdi topsi koos substraadiga ümber tõstetud. Evergreeni panin natukeseks juuripidi vette ligunema, et need potti sobitamisel paremini painduma annaksid. Ja seejärel pusserdasin ligi 20 minutit, et taime potti normaalsesse olekusse saada. Lõpuks see enam-vähem ka õnnestus. Eks juured siiski jäid natuke pinge alla, aga loodetavasti kohaneb. Kolis teiste väikeste juurde riiulisse akna kõrvale.